Kõigepealt vabandan, et viimasest postitusest nii kaua aega on. Pole absoluutselt viitsinud oma reisist detailselt rääkida, ja kuna mul blogi siiski Inglismaast, siis ega mul ei olegi eriti tahtmist Taist mingi eriti kaua kirjutada.
Bang Sare Harbour
Kiire ülevaate võin muidugi teha. Kuidas siis oli, väga väga mõnus. Sai üle pika aja jälle korralikku kuumust tunda. Tais on tunne, nagu sa oleks 24/7 poolkuumas saunas. Pidev veepuudus ka, mis muidugi aru saadav. Üldiselt oli igav puhkus, suuremas osas lebotamine. Üks asi on igastahes selge, aina vähem on tahtmist minna vanematega kuskile reisile. Just selles mõttes, et nagu ülimalt igav on lihtsalt, mitte midagi pole eriti teha. Liikuda ka eriti üksi ei viitsi seal, mida sa ikka mingi linnas ka oled üksi oled lahe ve?
Aga eks seal vahest ikka midagi lõbusat ka toimunud. Tai alguses, teisel päeval tegime väikse kalatripi. Jah, kalatripp, ja isegi oli täitsa fun :). Päikesetõus oli hommikul imeilus, ja kaadrid sealt kalatripist olid nagu filmist. Täiesti vaikne meri ja kõik need lähedal olevad saared. Väga mõnus.
Käisime veel ühe Harriga Bangkokis. Peaks mainima, et suurlinna elu ikka ei anna võrrelda väike linna eluga. Just selle pärast, et suures linnas elu käib, väikses mitte. Käisime siis vaatamisväärsusi uurimas ja Baiyoke Sky on küll üks must go kohte Bangkokis, soovitan soojalt. Hea vaade ülevalt, võrreldav täitsa Empire State'ist Manhattani peale vaatamisega. Käisime veel Buddha templites, aga no praegu siit neid lugedes ei tundu nii huvitav. Neid peab ikka oma silmaga nägema.
Baiyoke Sky
Wat Arun
Wat Pho
Mis siis veel, jõulud, pass, mõttetu. Vahepeal käisime Koh Changil, osutus kolme päevaseks vihma perioodiks, vägaa lahe. Paradiisisaarest saigi pmst vihmasaar sõna otseses mõttes. Kolme päeva jooksul oli aint tund aega päikest väljas. Aga muidui oli iseenesest lahe rolleriga seda saart seal ümber sõita. veits end vabamalt tunda lasta.
Koh Chang
Aastavahetus, pass. Igav :D. A ja head uut aastat teile kõigile ka :)!
Pmst kui reis juba läbi hakkas saama siis hakkas alles kino tulema. Ma vaatasin reisi alguses, et mul 5ndal minek. 5nda hommikul ehk teisipäeval vaatasin siis, et mis kell mul täna see lennuk ka läheb, pärast tuli välja, et mul oli lend hoopis neljandal. Peaks ütlema, et draamat sai kui palju, tuju läks nulli. Vanemad üli vihased, sest me pidime ju kiiruga uut piletit minema ostma, et ma ikka tagasi saaks. Lõpuks siis sain ikka ööseks endale õnneks otselennu Londonisse, niiet vahemaandumisi ei pidanud taluma.
Londonisse jõudsil siis kolmapäeva hommikul kella 6ks. Ma isegi olin selle mõttega siis veel, et võiks isegi kooli minna aga kõik mu plaanid keeras see nässu, et ma olin suht väsinud ja rongiliiklus oli täiesti tuksis. Esiteks, kui Heathrow'sse jõudsin, läks mul lennujaamast iseenesest mingi tund aega välja saamisega. Võtsin Heathrow expressi Paddingtoni, sest eriti ei tõmbanud kell 7 hommikul see metroo idee, et tund aega Victoriasse sõita. 15 minutit sõitsin siis Paddingtoni, edasi metrooga Victoriasse ja siis alles hakkas hullumeelsus. Kuna ma teadsin juba enne, et rongid lähevad Ore'i iga tunni tagant, siis oleks pidanud minema 8.47 järgmine. Käisin niikaua Starbucksis :) ja söömas. Aga kui rongi peale juba liikusin, ootasin, mis platformilt siis see rong läheb, lampi kadus minut enne tabelist Ore'i rong ja kui siis 10 minuti pärast see tabelisse tagasi tuli, oli juba taha kirjutad cancelled. See oli hullumeelsus, sest ma niigi külmetasin oma õhukese jopega juba seal rongi jaamas. No ma mõtlesin, et eks ma säilitan rahu ja ootan siis rahulikult seda järgmist rongi. Käisin ostsin endale vahepeal kindad ka, sest ma lõdisesin lihtsalt. Kui juba kell lähenes järgmisele, jälle, cancelled. Mul viskas see ootamine suht üle juba ja mõtlesin, et kui nüüd järgmine ei tule, hakkan astuma ja mõtlen mingi muu moodus, et Hastingsisse saada. Kui siis juba kell oli vist mingi 10.40, lootsin südamest, et see rong tuleks. Jälle sama, mingi minut rongini, ja kadus jälle tabelist. Võis arvata, et veits hakkas üle viskama see. Mõtlesin, et ootan nüüd kümme minutit ja õnneks siis see rong siiski tuli, 6 minuti hilinemisega. Rong oli hämmastavalt tühi, ma arvasin, et hull tunglemine hakkab aga ei, 12 vagunit ja hea kui ühe inimese leidis vagunist. Tavaliselt need rongid ikka nii täis, et hea, kui istumiskoha leiab.
Kui siis siia jõudsin, oli hea tunne küll. Tuba oli küll sitaks külm aga hea oli tagasi olla. Järgmine päev siis kohe esimene uudis, kool jääb halva ilma tõttu ära. Hurraa tõesti, ma isegi ootasin kooli, et näha teisi aga no kui midagi tahad, siis ikka ei saa seda ju. Eks siis vedelesin voodis oma neljapäeva, puhkasin ennast veel välja ja lugesin ilusti oma kohustusliku kirjanduse ära. Pärast läksime Krissu, Elle ja Saxoniga välja, chillisime niisama. Hea oli küll ikka kõiki näha jälle. Selline oma pundi tunne juba. Ei saa ilma :).
Reede, mõtlesin, et nüüd isegi ei viitsi enam kooli. Vaatasin kooli leheküljelt, kool on. Jess tõesti, peaks vist hakkama edaspidi vastupidiselt mõtlema, äkki õnnestuks. Kooli läksime siis rongiga, jeap, nii vipid oleme, et nüüd käimegi koolis rongiga. Kool oli tõsiselt ilus iseenesest. Ma tahtsin kaamera võtta aga mu kalaaju ei suuda ju seda mäletada, niiet loodetavasti siis esmaspäev mäletab võtta kaasa. Käisin vahetasin oma englishi HL'le ja maths'i SL'le. Hispaania keel oli esimene, peab vist veidikene jälle vaatama seda, ikka ajapikku tahavad need keeled ära ununeda.
Ja, pmst peale seda oligi kool läbi. Me suutsime veel siiski kolmeni koolis passida, et keemiasse, aga kool jäeti rahva vähesuse tõttu ära niiet jah, lühike päev. Aga kurnas tõsiselt ära, suht väss hetkel.
Vähese aja pärast oli mõte kinno minna, midagi muud nagunii ei ole teha ja oma nädalavahetust peab ju vastavalt alustama ka.
Aga oma edasisi postitusi proovin siis veidikene tihedamini kirjutada jälle, niiet peatse jällenägemiseni.
Ilusat talve teile kõigile :),
Ciao,
Pmst kui reis juba läbi hakkas saama siis hakkas alles kino tulema. Ma vaatasin reisi alguses, et mul 5ndal minek. 5nda hommikul ehk teisipäeval vaatasin siis, et mis kell mul täna see lennuk ka läheb, pärast tuli välja, et mul oli lend hoopis neljandal. Peaks ütlema, et draamat sai kui palju, tuju läks nulli. Vanemad üli vihased, sest me pidime ju kiiruga uut piletit minema ostma, et ma ikka tagasi saaks. Lõpuks siis sain ikka ööseks endale õnneks otselennu Londonisse, niiet vahemaandumisi ei pidanud taluma.
Londonisse jõudsil siis kolmapäeva hommikul kella 6ks. Ma isegi olin selle mõttega siis veel, et võiks isegi kooli minna aga kõik mu plaanid keeras see nässu, et ma olin suht väsinud ja rongiliiklus oli täiesti tuksis. Esiteks, kui Heathrow'sse jõudsin, läks mul lennujaamast iseenesest mingi tund aega välja saamisega. Võtsin Heathrow expressi Paddingtoni, sest eriti ei tõmbanud kell 7 hommikul see metroo idee, et tund aega Victoriasse sõita. 15 minutit sõitsin siis Paddingtoni, edasi metrooga Victoriasse ja siis alles hakkas hullumeelsus. Kuna ma teadsin juba enne, et rongid lähevad Ore'i iga tunni tagant, siis oleks pidanud minema 8.47 järgmine. Käisin niikaua Starbucksis :) ja söömas. Aga kui rongi peale juba liikusin, ootasin, mis platformilt siis see rong läheb, lampi kadus minut enne tabelist Ore'i rong ja kui siis 10 minuti pärast see tabelisse tagasi tuli, oli juba taha kirjutad cancelled. See oli hullumeelsus, sest ma niigi külmetasin oma õhukese jopega juba seal rongi jaamas. No ma mõtlesin, et eks ma säilitan rahu ja ootan siis rahulikult seda järgmist rongi. Käisin ostsin endale vahepeal kindad ka, sest ma lõdisesin lihtsalt. Kui juba kell lähenes järgmisele, jälle, cancelled. Mul viskas see ootamine suht üle juba ja mõtlesin, et kui nüüd järgmine ei tule, hakkan astuma ja mõtlen mingi muu moodus, et Hastingsisse saada. Kui siis juba kell oli vist mingi 10.40, lootsin südamest, et see rong tuleks. Jälle sama, mingi minut rongini, ja kadus jälle tabelist. Võis arvata, et veits hakkas üle viskama see. Mõtlesin, et ootan nüüd kümme minutit ja õnneks siis see rong siiski tuli, 6 minuti hilinemisega. Rong oli hämmastavalt tühi, ma arvasin, et hull tunglemine hakkab aga ei, 12 vagunit ja hea kui ühe inimese leidis vagunist. Tavaliselt need rongid ikka nii täis, et hea, kui istumiskoha leiab.
Kui siis siia jõudsin, oli hea tunne küll. Tuba oli küll sitaks külm aga hea oli tagasi olla. Järgmine päev siis kohe esimene uudis, kool jääb halva ilma tõttu ära. Hurraa tõesti, ma isegi ootasin kooli, et näha teisi aga no kui midagi tahad, siis ikka ei saa seda ju. Eks siis vedelesin voodis oma neljapäeva, puhkasin ennast veel välja ja lugesin ilusti oma kohustusliku kirjanduse ära. Pärast läksime Krissu, Elle ja Saxoniga välja, chillisime niisama. Hea oli küll ikka kõiki näha jälle. Selline oma pundi tunne juba. Ei saa ilma :).
Reede, mõtlesin, et nüüd isegi ei viitsi enam kooli. Vaatasin kooli leheküljelt, kool on. Jess tõesti, peaks vist hakkama edaspidi vastupidiselt mõtlema, äkki õnnestuks. Kooli läksime siis rongiga, jeap, nii vipid oleme, et nüüd käimegi koolis rongiga. Kool oli tõsiselt ilus iseenesest. Ma tahtsin kaamera võtta aga mu kalaaju ei suuda ju seda mäletada, niiet loodetavasti siis esmaspäev mäletab võtta kaasa. Käisin vahetasin oma englishi HL'le ja maths'i SL'le. Hispaania keel oli esimene, peab vist veidikene jälle vaatama seda, ikka ajapikku tahavad need keeled ära ununeda.
Ja, pmst peale seda oligi kool läbi. Me suutsime veel siiski kolmeni koolis passida, et keemiasse, aga kool jäeti rahva vähesuse tõttu ära niiet jah, lühike päev. Aga kurnas tõsiselt ära, suht väss hetkel.
Vähese aja pärast oli mõte kinno minna, midagi muud nagunii ei ole teha ja oma nädalavahetust peab ju vastavalt alustama ka.
Aga oma edasisi postitusi proovin siis veidikene tihedamini kirjutada jälle, niiet peatse jällenägemiseni.
Ilusat talve teile kõigile :),
Ciao,
