veebruar

okei, ma ei tea, ma vist seda välja ei vabanda, millal viimati siia kirjutasin, üle kuu aja tagasi.

No igastahes sada häda koguaeg ja kiire kiire niiet, vabandan, elu on lihtsalt selline, ja ega enam nagu polegi teil ka ju huvitav lugeda, sama elurutiin iga päev nagunii peal.

Kui lühidalt hakata ette rääkima, siis kool, kickbox, kool, volunteering, fun, kool, eesti, uued inimesed, vanad sõbrad, pere igatsus.

Kõige lihtsam viis kirjutada kuu aega lühidalt.

Aga kui nüüd veidike lähemalt rääkida, siis koolis, läheb lihtsalt suurepäraselt. Üli rahul kooliga, üli head hinded ja üldse kuidagi enda arust asjalikumaks kätte läinud. Kui ise ka juba sellest aru saab siis võib öelda, et mingi progress on tehtud.

Kickbox kah, areneb. Lõbus, arendav ja raske. Kui nüüd muud trennid siia kaasa arvata, siis ujumist ka hakand suhteliselt rohkem ja rohkem tegema, niiet ajast hakkab aina rohkem puudust olema.

Läksime vahepeal volunteeringu peale ka üle, nimelt, koht nimega Gizmo, kus me siis nagu "hoiame silma peal" erivajadustega või rahalistes raskustes lastega. Mulle väga meeldib, midagi uut ja huvitavat neile näidata, uusi kogemusi saada ja suurendada ka oma silmaringi aladel, kuhu sa absoluutselt ei tundu kunag sattuvat.

Ja mis ülekõige, FUNNi saab meile iga päev. Meil lihtsalt nii lambised naljad alati aga no kuidas siis ilma nendeta, meie lõbus seltskond on ja jääb ka. Kõik klassis olevad inimesed on ka nii kalliks juba hakanud saama, alati on rõõmustav näha kõiki inimesi, absoluutselt ühtegi halba sõna ei ole klassi kohta, lihtsalt suurepärane. Ja muidugi, meie neljane kamp: "millal me koos ei oleks?", on küsimus. Kõik olete väga kallid mulle :).

Vahest juba jõudsime inglismaal uute ja huvitavate inimestega kohtuda. Niiet, õnneks meie sõprusringkond aina suureneb, see positiivne. Alati on tore uusi sõrpusi erinevatest riikidest ja religioonidest leida, avardada oma silmaringi.

Vahest jub jõudsin Eestisse ka. Tohutult ootasin, ja üllatus üllatus, päeva graafikud on TÄIESTI umbes, täiesti haige ikka. Aga vähemalt näeb kõik kallid inimesed ära, see on tähtis.

Ja mis muu siis veel, kui pere igatsus. Tahaks vanemaid näha, no kellel sellist tahet siis vahest ei tuleks :P.

Aga kokkuvõttes siis, kiire kiire kiire ja kõik läheb nii suurepäraselt hetkel, et ei saakski paremini minna :).

PS! Silmnähtavalt see blogi on seekord erilises ekstaasi hoos kirjutatud, niiet ärge väga maha tehke seda, sest ma ise ka tunnistan seda :D.

Kõike paremat,
Ciao,