Viimased päevad.

Tsauka.
Nonii, aina läheneb. Mõtle, kohe kohe laupäev juba. Ei jõua ennast õieti uude päeva veel sisse eladagi kuni juba järgmine päev ees ootab. Noo eile oli suht kõva päev, tegus selline. Myllu süntar siiski, väga kõvv oli. Pohh et jõudsime seal mingi tund aega kokku olla aga jah :D, muidu oli väga kõva õhtu, pole ammu nii palju nalja saand.
Täna oli selline väga lebo päev, magasin poole päevani jälle jne. Ema jõudis ka Hispaaniast, perse :D. Aga jah tore vähemalt tedagi enne minekut näha. Muidu jah ega tahaks veel nii palju inimesi näha aga aega nii vähee :(. Autokooli isegi ei jõudnud lõpetada, hästi läheb. Tahaks muidugi tänada kõiki sõpru suurepärase suve eest samuti, väga tore oli teiega just oma viimane suvi veeta.
Loodetavasti siis kui näeb oktoobris, kui mul plaanis korra siin ära käia aga jah, mul mingi mõte oli enne midagi väga tarka kirjutada aga see mõte läks meelest sest ma jõuan alati kõike tühist ära kirjutada nii, et kirjutan juurde, kui meelde tuleb :D.
Seniks olge mõnusad ning nautige suve viimaseid päevi ;).

Ciao,

Reede.

Tundub, et masendus ja depressivsus ning mina käime suht käsikäes, sest ühtegi päeva ei möödu ilma negatiivsete mõtetega mul. Tahtsin eilsest päevast rääkida. Kõik oli väga chill, sain oma ühe hea sõbrannaga kokku, olime kinos ja söömas ja vanalinnas ja värki aga ma ei tea, siis järsku tabab mingi mingi tohutu maseka hoog. Hakkan mõtlema mingi mõttetustest asjadest, mida ma tavaliselt teiste kaela ajan. Täna oli ehe näide sellest, kuidas ma suudan oma ümbritsevad inimesed tõsidusse ja masendusse samamoodi viia, nagu ennast, aga no sorri. Hei, it's me!
Tundub nagu mingi idiootne sõnum oleks ka olnud :D.
Kuulasin terve päev Blink 182 - I Miss You, no on depressiivne kuid siiski hea laul. Ma ei tea terve päev seostasin oma masendust selle lauluga. Tra aga mis mul viga on saaks üle juba :D.
Ma ei tea ma proovin iga hinnaga neist lahti saada. Lõpp oli veel eriti äge, istume 20 minta, ei vaata teineteise poolegi ja ei räägi sõnagi, no ei ole normaalne. Aga Belli, ära valesti aru saa, see oli minu viga, et ma masendusse niimoodi hüppasin ;).
Jeap, aga usu või mitte, 10 päeva veel siin, õigemini 9 päeva, 23 tundi ja 20 minta veel siin kaunil kodumaal, siis äraaa. Ei ole võimalik lihtsalt, kuidas aeg nii kiiresti läind, see suvi, need aastad. Mõnda sündmust mäletan nii, nagu see oleks alles eile olnud. Jään tõsiselt kõiki inimesi igatsema, kellega natukenegi kokku puutunud elus ja läinud siis tõesti südamesse.
Samas ei jõu ära korrutada seda, kuidas ma tahan ja kuidas ma ei taha minna juba Inglismaale. Eriti närvi ajab see, et ma ei tea isegi, mis pere mind ees ootab. 9 päeva ja ikka veel teadmatuseta, mis mind ees ootamas. Aga no see muudabki selle mineku nii ootust äratavaks ja huvitavaks.
Samas nii palju asju ja inimesi, mida veel teha ja keda veel tahaks näha. Pole klassikaaslastegagi ei tea mis ajast juba rääkind, et prooviks siis nendega ka veel vähemalt kokku saada.
Õnneks veel Myllu sünna ees tulemas, siis näeb ka neid inimesi, keda ei oodanudki enam näha. ;)
Aga jah, peatse kohtumiseni siis, seniks olge mõnusad!

Ciao,

Edeneb,

No kui juba blogi teind, siis peaks ka sissekandeid veits tihedamini tegema. :D
No eile, hm, kutsuti Margi poole, järjekordselt sain uute normaalsete inimestega tuttavaks. Järjekordselt tegin seda natuke aega enne, kui siit Eestist minema tõmban :D.
Miks küll, miks küll need normaalsed inimesed alati viimasel minutil ilmuvad, siiski olnud siin maamuna peal juba pea 17 aastat. Mitte, et räägin, et mu elu oleks siiamaani mingi sõpradeta ja tühjus olnud, ei, ei mõtlegi sedaviisi. Elus ikka alati igast huvitavaid seiku ja inimesi siiamaani olnud, kurb küll aint see, et mõned seigad ja mõnede inimestega tutvumised ei ole just kõige positiivsemad olnud.
Kahju ka see, et inimesi alatihti arvustatakse tema väliskatte puhul, tema esmamuljete kaudu. Minu puhul see küll ei tööta, võin kohe tõsiselt tõdeda. Võin ju esmapilgul mingi munni mulje jätta aga seda on pärast ikka väga raske tagasi võita seda positiivsemat muljet, kahjuks pidanud kogema seda. Niiet ära päri, tean millest räägin. :D Kui no siiski ma üritan ju head muljet jätta, juu siis see alati ei sõltu minust endast.
Ja miks ma sellest üldse räägin, ma mõtlen sellistele asjadele tihti, ikka kohe väga tihti. Nagu oleks mingi puue, mis eluaeg mul kaasas olnud, ja ei ole just kõige positiivsem asi. Kohe kindlasti mitte, tavaliselt ikka viib see mõtlemisviis suht kiiresti masendusse. Aga jah mis teha, nagu rääkisin, see nagu puue, milleta ei saa elada, kuid millega ei saa ka elada.
Aga jah, viimased nädalad veel oodatud Inglismaani, ahastav mõte ausaltöeldes. Iga päev mõtlen, kas see oli ikka kõik seda väärt, kas on väärt jätta kõik oma sõbrad siia? Kuid noh, mina ei ela selle järgi, kus mu sõbrad on. Ärge halvustama tulge, ma hoolin teist kõigist, aga minu jaoks on siiski esmatähtis see, et kunagi saan olla uhke oma otsuse järgi, et ma lõpuks ikkagi jõudsin Inglismaale, et ma lõpuks ikka valisin õige tee. Et ma sain omale tööö, mida olen ihaldanud ja elu millest ma olen unistanud. Ma vähemalt loodan, et kõik läheb nüüd nii, nagu mõeldud. Sest see on tõesti selline once in a life time opportunity, kui ei meeldi, seal ei ole tagasipööramisteed. Sa ju ei lähe välismaale õppides üheks päevaks vaatama, kas sulle meeldib seal või mitte. Ütleme nii, et see on nagu loto, aga ühekordne selline, sa kulutad oma loto pileti jaoks raha. Ütleme, et see loto pilet ei maksa ka just kõige vähem. Siis lõpuks sa näed, kas sul oli õnne ja kas võitsid jackpoti või jäid seekord õnnetult teiseks. Ma küll ei oska sinna negatiivsesse poolde näidet tuua, sest see loto näide oli iseenesest suht mõttetu näide :D, aga see ongi hea. Positiivseid mõtteid rohkem, need toovadki võidu.
Mõtlesin täna ka, kui palju mul lähedasi inimesi siia ikka jääb. Kas nendest eemale minemine on ikka nii lihtne, kui seda olen siiamaani arvanud? Eks seda näitab aeg. Ja muidugi, Eesti. Riik mida ma olen terve eluaeg vihanud. Ikka räägin, et mis kuradi pommiaugus ma ikka elan? Miks me ei jäänud Soome? Miks valisime Eesti? Aga kui täna vaatasin ETV-st öösel Balti keti kohta dokumentaali, siis oli ikka uhke tunne küll olla eestlane. Ma olengi selline, Eestis ma halvustan oma kodumaad, miks küll? Ja välismaal ma vihastun selle peale, et inimesed ei tea mitte sittagi Eesti kohta. Siis ma ikka räägin ju, et issand kui ilus koht see Eesti ikka on, et tulge ikka külla.
Ma ei tea, peaks vist õppust võtma sellest, et olla veits rohkem patriootlikum kodumaa suhtes. Ja mitte ainult väljaspool, vaid ka siin, Eestis eneses. Plaanide kohaselt on mu viimane kokku puutumine Eestiga pikemaks ajaks siiani lõppenud. Sellest hetkest, kui Inglismaale minek, on minu plaanide järgi Eestiga lõpparve, ma tahan maailma näha, ma tahan välismaale elama minna, ma tahan paremaid tingimusi. Aga eks seda näitab siis aeg, kuidas see muudab mu meelt Eesti suhtes. Ma tean, täielik pubeka jutt oli see, et mine perse Eesti :D, aga sellest olen ka ise saanud aru, et see Eesti kui kodumaa halvustamine on mõttetu asi ju, sa peaks olema uhke selle üle kust sa tuled. Ja just see on positiivne, et ma märkan ka oma vigu. Ma vähemalt arvan nii,
aga vb peaks mõnipäev varem magama minema ka :D.
Siiski ei tohi neid päevi raisku lasta magamisega, mis sulle ju kuldkandikul kunagi ette toodud.
Aga seniks siis kena suve lõppu teile ja olge mõnusad ;).

Algatuseks.

Tervitused, mõtlesin ka siis Grete nõuandele ja hakkasin blogitajaks. :)
Kuna ma siit Eesti pinnalt üsna pea lahkumas, siis võibolla tõesti endalgi huvitav hilisemal ajal lugeda, mis Inglismaal siis huvitavat toimus.
Ootan juba tõsiselt huviga seda sügise esimest päeva, mil elu veits teist rada minema hakkab, kui siiamaani läinud.
Kuigi alati siit Eestist lahkumine mulle rõõmu valmistab, siis seekord võiks öelda, et siit on ikka tõsiselt kurb ära minna. Ja veel nii pikaks ajaks. Hetkel tundub küll, et noh mis ta ikka on, käin siin ju siiski alatihti külastamas ka aga no sellest ei saagi enne aru, kui koged seda hetke.
Aga jah mis ma siin ikka tühja teksti edasi kirjutan, eks ma hakka rohkem blogitama siis, kui Inglismaale juba minek.
Seniks kena suve lõppu kõigile. ;)

Tsauka