
Tundub, et masendus ja depressivsus ning mina käime suht käsikäes, sest ühtegi päeva ei möödu ilma negatiivsete mõtetega mul. Tahtsin eilsest päevast rääkida. Kõik oli väga chill, sain oma ühe hea sõbrannaga kokku, olime kinos ja söömas ja vanalinnas ja värki aga ma ei tea, siis järsku tabab mingi mingi tohutu maseka hoog. Hakkan mõtlema mingi mõttetustest asjadest, mida ma tavaliselt teiste kaela ajan. Täna oli ehe näide sellest, kuidas ma suudan oma ümbritsevad inimesed tõsidusse ja masendusse samamoodi viia, nagu ennast, aga no sorri. Hei, it's me!
Tundub nagu mingi idiootne sõnum oleks ka olnud :D.
Kuulasin terve päev Blink 182 - I Miss You, no on depressiivne kuid siiski hea laul. Ma ei tea terve päev seostasin oma masendust selle lauluga. Tra aga mis mul viga on saaks üle juba :D.
Ma ei tea ma proovin iga hinnaga neist lahti saada. Lõpp oli veel eriti äge, istume 20 minta, ei vaata teineteise poolegi ja ei räägi sõnagi, no ei ole normaalne. Aga Belli, ära valesti aru saa, see oli minu viga, et ma masendusse niimoodi hüppasin ;).
Jeap, aga usu või mitte, 10 päeva veel siin, õigemini 9 päeva, 23 tundi ja 20 minta veel siin kaunil kodumaal, siis äraaa. Ei ole võimalik lihtsalt, kuidas aeg nii kiiresti läind, see suvi, need aastad. Mõnda sündmust mäletan nii, nagu see oleks alles eile olnud. Jään tõsiselt kõiki inimesi igatsema, kellega natukenegi kokku puutunud elus ja läinud siis tõesti südamesse.
Samas ei jõu ära korrutada seda, kuidas ma tahan ja kuidas ma ei taha minna juba Inglismaale. Eriti närvi ajab see, et ma ei tea isegi, mis pere mind ees ootab. 9 päeva ja ikka veel teadmatuseta, mis mind ees ootamas. Aga no see muudabki selle mineku nii ootust äratavaks ja huvitavaks.
Samas nii palju asju ja inimesi, mida veel teha ja keda veel tahaks näha. Pole klassikaaslastegagi ei tea mis ajast juba rääkind, et prooviks siis nendega ka veel vähemalt kokku saada.
Õnneks veel Myllu sünna ees tulemas, siis näeb ka neid inimesi, keda ei oodanudki enam näha. ;)
Aga jah, peatse kohtumiseni siis, seniks olge mõnusad!
Ciao,
No comments:
Post a Comment