Nonii, siin ma siis nüüd olen.
Passin oma voodis, kuulan muusikat ja kuna midagi paremat pähe ei tulnud, siis mõtlesin, et kirjutaks blogisse midagi uut. Pere, noo, penskarid, p****. Ei taha küll halvasti öelda aga no ikkagi, võiks elusse veits vaheldust :(. No siis veel tuli välja, et ei olegi ainukene laps siin peres. Lätist pärit venelased ka siin, ei no tere tulemast. Kuhu urkasse ma sattusin :D. Kitsas, nagu Inglismaale ikka kohane. Esmamuljeid jääb veel soovida, aga eks see anna juba kogu pildi siis homme, kui esimene nn koolipäev tuleb.
Tegelt kool nagu hakkab alles 9ndal, aga homme mingi nn tutvustamine. Jaa seda korraldamist annab ka soovida, võin kihla vedada, et kõik neli eestlast, kes hommikul sama lennukiga tulime, ei tea kuhu homme minna :D. Sest no tõsiselt, ei mingit paberit, ei mingit informatsiooni, ei midagi homse kohta. Tean vaid seda, et mul kästi homme nende venkudega kolledžisse kaasa minna.
Aga jah, nagu arvata võis, linn iseenesest, nii palju kui mina näinud, täielik pommiauk. Aeg oleks siin Inglismaal tõsiselt nagu seisma jäänd. Elaks nagu mingi 17. sajandil.
Aga ma loodan, et see kõik ainult esmamulje. Eks siis kahe aasta pärast näe, kas see asi oli ikka seda väärt. Muidu hetkelise seisuga ihkan küll juba koju tagasi.
Ma pole eilsest saati maganud, hull uni. Tahaks oma voodisse lihtsat heita ja magama minna :D. Tahaks mingit bonjouri võileiba lastevorstiga süüa, aga vaevalt need üldse teavad mis asi see on :D.
Kurvaks teeb see ka veits, et no vahetusõpilastel võiks mingi soojem tervitus olla. Ei, tuled majja, tere ma olen see ja see nüüd tee mis tahad. Lamp.
Aga jah hakkasin täitsa mõtlema pere vahetusele siin, ei suuda vist eriti nii kitsastes oludes siin 2 aastat elada. Aga eks seda näeb siis hiljem.
Praeguseks siis kõik, ma elan oma üliägedat elu siin edasi ja annan oma hämmastavatest seiklustest siis nii pea teada, kui võimalik. :D
Seniks ciao.
No comments:
Post a Comment