Friday, November 13, 2009

Friday the 13th.

Ai, ai, ai.

Ma olen terve päeva kohutavates liigesevaludes piinelnud. Kuna eile oli esimene kickpoksi treening, siis ma ei arvanud, et ma võin pärast nii kohutavates valudes olla. See valu, see on nagu tõsiselt kohutav :D.

Aga muidu viimase aja tegevustest, see nädal on samas kooli osalt suht masendav olnud, aga muidu ikka lõbu laialt.

Täna ma olin nii pettunud, ma sain Inglise keele raamatu töö E, mis peaks tähendama suht sitta hinnet, no mitte 2te siiski aga no halva enesetunde tõi küll välja. Kuigi nagu õpetaja ütles, et see hinne ei lähe arvesse, et ärge võtke seda südamesse siis ikkagi mul oli suht halb meel, ma siiski olin lugenud seda raamatut ju. Alati ajab närvi see, et kui keegi pole üldse pingutandki selle töö jaoks, saab parema hinde. Saxon pani hullu, tüüp polnud lehekülgegi vist kokku lugenud ja sai C+'i -.-
Hästi ühesõnaga.

Aga noo, business siiamaani päris hea, suur töö, milleks meil ei olnud aegagi ette valmistuda, tuli 5 ja kodutöö 6, rahul :). Kool muidu nagu ikka, tavaline, vahest huvitav, vahets mitte. Ajaloos me muud ei tee, kyui mängime strateegilisi lauamänge viimasel ajal, mis iseenesest on suht huvitav aga me oleme koolis mitte lasteaias. Businessi õpetaja ka närvas kohutavalt lihtsa teema üle. "Kuulake, kuulake, see on väga tähtis teema, kõige raskem, niiet te peate tähele panema korralikult", see oli nagu elu lihtsaim teema üldse :D, decision tree ja fishbone, easybreasy.

Aga okei, mida ma sellest koolist ikka jahun, keegi nagunii ei viitsi lugeda seda :D. Mis siis muud huvitavat. Pühapäev olin tubli, käisin üle pika aja ujumas. Ah pagan nüüd tuli meelde, et ma pole diaryt ka CASi jaoks täitnud. Fack nou :D.

Noo igastahes, ütleme nii, et see nädal on väga aktiivne olnud. Eile, nagu eelnevalt mainisin, alustasin kickpoksiga. No me suutsime Elle ja Kristine ka sinna ajada. Ma ei osanud midagi arvata mis ees meid ootab. Kui sinna jõudsime ja oma trenniga alustasime, armusin ma kohe sellesse ära. Ärge nüüd imelikult mõelge, aga see oli tõsiselt lahe ja raske trenn. Järgmine nv kindlasti jälle. Ainuke probleem vb ongi see, et need trennid kõik siin aint üks kord nädalas. Täna tuli ikka ihk tagasi trenni minna kuigi mul liigesed ikka kohutavalt siiamaani valutavad, nagu mingi invaliid kõndisin kooli, koolis ja kodus :D.

Eelmine kolmapäev käisin driving lessonis ka, kuna ma olin ainuke seal kümnest tulijast, siis ma arvasin, siis ma ikka mõtlesin kaks korda üle, kas minna sinna jälle või mitte. Kuna mul endal ju siiski driving eestis tehtud, siis mida ma seda ikka kaks korda käin. No iseenesest kui keegi mul kampa lööks ma läheks ikkagi uuesti, sest üksi sinna eriti ei tõmba. Ma siiski tahaks oma load juba ära teha.

See nädal siis järjekordne bonfire :D, nüüd siis Rye's, kuhu me arvatavasti ka läheme. Oleme korralikud, niiet, emme, issi, ärge muretsege (A) :D.


Ilmad on ära keeranud viimasel ajal. Nutused, väga nutused, igatsen Eesti lund. Üldse, ega mu Eesti igatsus kuskile mul ei lähe, eks ma igapäev veits mõtlen selle peale, et võiks juba tagasi minna. 4 kuud, ei jõua ära korrata, läheks juba 3ks kuuks oleks veits rahulikum.

Igastahes ma ootan, kui vanemad kah siia millalgi detsembris jõuavad, näitan veits seda "vägevat" inglastele kohast elu ka neile, et nad ikka korraliku šhokiga koju läheks :D. Ei, ega siin nii hull ka ei ole, lihtsalt, talve tulles on siin jubedalt külm ja toite annab ka ikka soovida. Aga noh, eri riik, eri kultuur, mis teha. Tuleb arvestada.

Inimesed on mulle aina lähedasemaks mul siin muutunud. Aina mõtlen selle peale, mis siis saab, kui see kaks aastat möödub ja me kõik eraldi teed ette võtame? Kurb iseenesest mõelda sellele, aga no, see on elu. Mis teha. Peab leppima. Nagu Eestiga, väga raske on mõelda, et kõik kallid mulle on seal, ma ei näe oma kalleid sõpru arvatavasti enne 4ja kuud. Masendav.

Aga kuna ma ise ka juba kaks korda seda teksti läbi lugesin ja hakkasin mõtlema, mis kuradi tiineka jutt mul jälle siin kokku tuli, siis ma lõpetan siia paika, et ma endale rohkem häbi ei teeks :D.

Igastahes, kena õhtut, võinoh ööd.
Kuna päev on vaikselt üle läinud uuele siis kena reede kolmeteistkümnendat kah kõigile väikse irooniaga :D.

Peatse jällenägemiseni,
Ciao.

PS, The Fray - Hundred. Old ones are still the best ;)

No comments:

Post a Comment